Lehed

22. nov 2007

Perepäev Jäneda koolis

11.11 kell 11.11 toimus Jäneda spordihoones perepäev isadepäeva tähistamiseks.
Perepäeva korraldajateks oli 7. kl ja õpetaja Malle Teras Ettevalmistuse käigus andis õpetaja kõikidele paberi ning pidime oma mõtted kirja panema. Sealt otsustasime, mida teha saaks ja kes mida teeb.
Kavas olid sportlikud võistlusmängud, viktoriin, tervitused isadele ja magus amps ja keelekaste. Arvasime, et kohale tuleb palju vähem rahvast, kui tegelikult tuli. Kõik läks plaanipäraselt ja ilusti.
Osad jagasime juba varem, Mina olin üldjuht, võrkpalli juhatas Maila, pallipõrgatamist juhtis Maret, kotisjooksu tegi Lilian, Iris juhatas lennuki viskamist ja Merlin poksimist. Ka viktoriini viisin läbi mina, Valter. Kõigepealt pidime asju võimlasse viima. Kõlari tassimine oli väga raske. Harjutamas käisime neljapäeval ja reedel. Perepäev oli tore. Rahvas tuli natuke vara, aga parem enne, kui mitte kunagi. Pärast võistlusi ja viktoriini esinesid 2. ja 3. klass, siis oli magus amps ja keelekaste, isadele anti medalid ka. Päev läks hästi korda, isad tundusid rahul olevat.

Oma mõtteid jagasid Merlin Paloson, Maila Teras ja Valter Lööper VII klassist

Maod klassitoas

Täna olid maod klassis! Maokasvataja oli kaasa toonud 3 madu ja 2 sisalikku. Sisalik oli helebeeži värvusega ja umbes sõrmesuurune. Tal oli nagu kananahk peal ja silmad nagu laineriga tõmmatud. Teine sisalik oli suurem. Maomees rääkis, et 2 aastat tagasi oli tal saba ära kukkunud, nüüd aga on see talle peaaegu tagasi kasvanud. Muidu nägi ta armas välja. Selja pealt jooksis tal must jutt ja külgede peal oli natuke rohelist. Piimamadu oli must, valge ja punane. Räägiti, et emased maopojad on rohkem agressiivsemad kui isased. Kõige pikem madu oli 60-70 cm pikk ja seda lubati ka kätte võtta. Madu käes hoida oli pehme, ehkki veits limane. Mulle endale maod suht meeldivad või noh ma ei karda neid. See külastus tõi mulle mõtte,et kuna ma sünnipäevaks kutsikat ei saanud, oleks madu täitsa tore kink. Kõige väiksem loom oli sisalik kekode suguvõsast. Ta oli väike ja läbipaistev, kuid tal oli suur isu, kuna ta sõi nädalas 3-4 korda, iga kord mitu 1,5 cm pikkust putukat.
Meile näidati ka esemeid, millega saab madusid püüda. Ja kaitsmeid säärtele, sest maod hammustavad 90% säärde. Nägime ka „süstalt”, mis imeb mürgi välja, kui oled mürgiselt maolt hammustada saanud.
Maomees rääkis veel, et käib ühte päris mürgist madu pildistamas Ta annab välja ka ajakirja „Rästik” ja sellepärast ta seda mürgist madu pildistama läkski. Selleks olid tal vajalikud kaitse- ja abivahendid, et madu kõrge rohu seest kätte saada.
Roomaja ise elab väga kuumal maal ja elutseb orus asetseva jõe juures.
See oli väga tore kohtumine, saime teada palju uut ja huvitavat! Rahvale meeldis maomees Toomas Prantsibel ja tema roomajad.

Kohtumisest kirjutasid: Kaur Kramm, Sandra Ild, Valter Lööper, Lilian Hütti, Julia Aparin, Merlin Paloson, Maila Teras

Livu veepargis

Õpetajad Katrin Lumiste ja Natella Krigul korraldasid 17.novembril sõidu Livu veeparki Lätis. Osavõtjaid oli 5-9. klassini. Sõitsime bussiga. Bussis näidati põnevaid filme. Veepargis oli palju torusid, kõige rohkem meeldis mulle kollane suur toru. Sinna pidi minema täispuhutava paadiga. Paadis pidi olema 2-3 inimest. Must toru üritas olla hirmus, aga polnud üldse. Mulle meeldis veel mullivann õues – ühel pool mullivann ja teisel pool jääkülm vesi. Ma hüppasin sinna sisse ka . Täiega mõnus oli!. Veel meeldis mulle „tsunaami”. Seal olid hästi „suured lained”, mida tegelikult polnud Atraktsioonid olid põnevad ja ruumi oli palju. Ei meeldinud ainult pikad järjekorrad ja et tüdrukute ja poiste järjekorrad olid koos.
Pärast käisime söömas, mulle väga meeldis, et oli Rootsi laud. Seal olid ka väga head suveniirid. Mina ostsin ilusa taldriku.

Muljeid jagasid Sirli Sasmin ja Artjom Agejev VI klassist

9.klassi katsumine

28. septembril korraldasid 8. klass ja õpetaja Malle Teras üheksandikele. „sobivuskatsed”. Tava kohaselt oli esimeseks märgistamine. Marker jättis näole huvitava mustri, mis eristas üheksandikke kaaslastest terve päeva. Teisel vahetunnil „ pesti ajusid”. Et tarkus lendu ei läheks, pidid katsealused pähe tõmbama kilekotid. Kolme sekundi jooksul tuli vastata rasketele küsimustele, näiteks :”Kas päike tõuseb lääsest või läänest?” Kõik vastasid valesti. Tore, et nooremad teadsid, et päike tõuseb idast! Pärast küsimusi ähvardati rumalused veega minema uhtuda. Eiko haaras ämbri, võttis hoogu ja viskas… Õnneks üheksandike küürus kogudele vett ei tulnudki. Ülemine korrus rõkkas naerust!

Järgmisel vahetunnil prooviti, kas tugevad saalihokimängijad pallikese ka korvi saavad. No neil ei tulnud see üldse välja! Silver pidi veel katusel palli järel käima. Ainult Carol sai kõige rohkem palle sisse.

Staadionil toimus „kookonijooks”. Kilesse mässitud kogud pidid läbima 60 m. Oli alles tegemist! Kõige lõpuks oli ka „sõda”- relvadeks kanamunad ja jahu.

Lõbus päev oli! Ja sellest kõigest sai uuesti osa esmaspäeval terve kool – õpetaja Kadri oli kogu päeva filmilindile jäädvustanud !

Muljeid jagasid VII klassi õpilased

Sügis käes!

2007. a sügis algas pühapäeval, 23.septembril. Ilm oli suhteliselt soe. Tuult polnud, aga päike natuke paistis. Mõned puud on juba raagus. Paljudel puudel on lehed kollased ja oranžid.

Sügise esimesel esmaspäeval astus klassi Sügis: Jäneda kooli 2.klassi õpilased ja õpetajad Malle ja Liidia. Nagu sügisele tavaks, olid nad vihmakeepides, käes vihmavarjud ja korvid sügisandidega, ehitud õuntest, porganditest, lilledest kõrvarõngaste, keede ja kübaratega.. Nad lugesid luuletusi sügistuulest ja tema õelusest ning ilust. Õpetaja Malle hoiatas, et porine sügis võib koridori muuta poridoriks. Sügis jagas kõikidele osakese oma andidest ja ütles meile, et sügisel on omad rõõmud.

Aitäh, väikesed sügisesaadikud, olite lahedad!
<